UMTHETHOKAMBISO WE-NAC OLAWULA IIMBAWO ZOMFUNDALIZE
Isingeniso
UmKhandlu wezobuKghwari weliZwe loKe i-National Arts Council uvumile ngomlomo ukuthi uzakukhupha iimali ezizakuba mfundalize ozakusiza abafundi abafaneleko abafundela iimfundo zobukghwari.
Nokho-ke abafundi ngamunye ngamunye abafunda iimfundo ezikhethekileko namkha abafundela iziqu eziphakemeko emazikweni wezefundo angakazenzi iimbawo zokusizwa ngeemali, nabo bazakuqalelelwa ngemifundalize, ngokusebenzisa nokulandela ikomba ye-NAC.
Kubayini Iimali Zomfundalize Zinikelwa Amaziko Wefundo
Kunikela i-NAC ithuba lokwakha ubudlelwana bokusebenzisana ngeemvumelwano namaziko wezefundo, lokho-ke kwandise amandla we-NAC.
Kunikela amaziko wefundo ithuba lokwaba nokulawula abe ahlole bona iimali ezikhutjhelwe umfundalize zisetjenziswa ngendlela na.
Kwakha amandla ngaphakathi kwamaziko wefundo kube kuphungule namarhiyarhiya womsebenzi wokuphatha.
Uzakusebenza Njani Umfundalize lo
Abafundi ngamunye ngamunye bazazenzela iimbawo zokusizwa ngeemali bazithumele emazikweni la bafunda khona. Amaziko wefundo azakuba maziko la iimbawo zizakuthunyelwa zibawe ukusizwa ngomfundalize ovela kwa-NAC khona. Kunamabandla wokweluleka akhethelwe ukuhlola iindingo zeziko lefundo ngalinye bese azabela iimali, ngokulandela ikomba ebekwe yi-NAC. Amabandla wokweluleka lawa ahlola amaziko wefundo ngokusebenzisa imininingwana enikelwe emaforomeni wokwenza iimbawo zomfundalize.
Amabandla wokweluleka lawa enza iimphakamiso ezithileko ezimalungana nokuthi imali yomfundalize izakwabiwa njani maziko wefundo, namkha angavumela iziko lefundo ngokwalo, nakube kunobufakazi obaneleko bokuthembeka kwalo, ukuthi lizabelele lona ngokwalo imali yomfundalize, kodwa nokho ngokulandela umthethokambiso we-NAC.
Amaziko wefundo anesibopho sokunikela i-NAC umbiko onabileko nopheleleko omalungana nokuthi yabiwe njani imali, kunye nesibopho sokuthumela imiphumela yabafundi abanikelwe umfundalize. Umbiko lo uzakuhlolwa ngiwo amabandla wokweluleka.
IFOROMU LESIBAWO SOMFUNDALIZE SEZIKO LEFUNDO
Umvumo
Ukugida Nokuthiywa Kwegido
Imitlolo
Ubukghwari Obubukelwako
Iimfundonengi
Okhunye (nqophisa):
ISIGABA 1: IMINININGWANA YEZIKO LEFUNDO
IZIKO LEFUNDO / ISIKOLO
I-ADRESI YOKUPOSA
UMNYANGO
ISIKHULU ESINGAMELE UMNYANGO:
ISIKHUNDLA ( Isib. Nom. Mma. Phrof. njll )
IBIZO
ISIBONGO
INOMBORO YEBHUGWANA / KAMAZISI
UMUNTU EKUNGATHINTWANA NAYE EMNYANGWENI
UMUNTU EKUNGATHINTWANA NAYE 1
ISIKHUNDLA ( Isib. Nom. Mma. Phrof. )
IBIZO
ISIBONGO
INOMBORO YEFEKSI
INOMBORO YESELIFONI
INOMBORO YEBHUGWANA / KAMAZISI
UMUNTU EKUNGATHINTWANA NAYE 2
ISIKHUNDLA ( Isib. Nom. Mma. Phrof. njll )
IBIZO
ISIBONGO
INOMBORO YEFEKSI
INOMBORO YESELIFONI
INOMBORO YEBHUGWANA /KAMAZISI
ISIGABA 2: IMINININGWANA YESIFUNDO
Sibawa usiphe imininingwana yobunjalo babafundi nehlalo yabo ekuzakusetjenziselwa irhubhululo le-NAC.
Abaduna
Abasikazi
AbaNzima
AmaKhuwa
AbaNzima
AmaKhuwa
Inani Labafundi
Isifundo
Izinga Lokufunda
ISIGABA 3 : IIMALI
Zoke iindleko kufuze zivezwe ngeRanda leSewula Afrika.
Ihlathululo Yeendleko Zomnyaka MUNYE Kwaphela
IMALI YOKUREJISTARA / / IMALI YESIBAWO EMFUNDINI NGAMUNYE
IIMALI ZOKUFUNDA EMFUNDINI NGAMUNYE
IMALI YAMAHLALO/YOKULALA NGENYANGA EMFUNDINI NGAMUNYE
R ... X ... ngenyanga
IINDLEKO ZOKUKHAMBA NGENYANGA EMFUNDINI NGAMUNYE
R ... X ... ngenyanga
IINDLEKO ZEENSIZA ZOKUFUNDA NGENYANGA EMFUNDINI NGAMUNYE
R ... X ... ngenyanga
IINDLEKO EZIPHELELEKO ZOKUFUNDA NGEQADI
ITHOTHALI
Inani elipheleleko labafundi ababawe ukusizwa ngemali:
ISIGABA 4: ISIZO LEEMALI OKHE WALITHOLA KWA- NAC
Itjho loke isizo leemali okhe walithola phambilini.
Umnqopho Womfundalize
UmNyango
INANI LEMALI
ISIGABA 5: IMINININGWANA YOKUBHANGA
Sibawa imininingwanakho yebhanga
Umnikazi We-akhawundi
Ibizo Lebhanga
Igatja Lebhanga
Inomboro Ye-akhawundi
ISIGABA 6: ILIZWI LOKUZIBOPHA
Lapha ngiyazibopha bona yoke imininingwana evezwe esibawenesi kunye nemitlolo esiphekelelako iliqiniso elinembako.
UMTLIKITLO WESIKHULU ESINGAMELE UMNYANGO
TLOLA IBIZO NESIBONGO NGOKUHLUKANISA
INDAWO
UMTLIKITLO WOMUNTU EKUNGATHINTWANA NAYE 1
TLOLA IBIZO NESIBONGO
INDAWO
UMTLIKITLO WOMUNTU EKUNGATHINTWANA NAYE 2
TLOLA IBIZO NESIBONGO
INDAWO
ISIGABA 7:
Iziko lefundweli liyilungisa njani indaba yokulungisa ngokulinganisa na
ISIGABA 8: UKULEKELELWA KWABAFUNDI
Akhe usiphe imininingwana ngokuthi umnyangwakho namkha iziko lefundo lekhenu libalekelela njani abafundi ( ngaphandle kwesizo leemali lakwa-NAC ).
ISIGABA 9: UKUSEKELWA NGEEMALI
Itjho abasekelingeemali bakho, utjho nokuthi bakusekele kangangani, eminyakeni emithathu edlulileko
Inani Lemali
ISIGABA 10: UKUSEKELWA KWESIBAWO
Sekela isibawo sakho sokufuna ukusizwa ngemali evela kwa-NAC, ube uveze nokobana imali leyo uzayisebenzisa njani.
ISIGABA 11: EMINYE IMINININGWANA ( ENGEZELELAKO )
Sibawa nanyana ngiliphi elinye ilwazi ongasekela ngalo isibawo sakho.
IMIBANDELA ISIBAWO SAKHO EKUFUZE SIYIZALISE
Isibawo sakho sokusizwa ngemali sizakutjhejwa kwaphela nakube:
Zoke iingaba eforomeneli zigcwalisiwe
Imininingwana yebhanga leziko lefundo iphekelela isibawesi
Ikhophi efakazelweko ubuqiniso bayo yebhugwana yeSewula Afrika yesiKhulu esingamele umNyango uyifakile
Ibhajethi engezelelweko ( la kufuneka khona ) uyifakile.
Mina, ... ngithumele yoke imitlolo efunekako eforomineli.
TJHEJA: Ingcenye namkha yoke imininingwana osinikela yona izakuba lirekhodi lethu, ibulungwe ekhomphiyutheni. Imininingwana le izakusetjenziselwa imisebenzi ephathelene neembawo neminikelo kunye nokuveza iimbalo eziphathelene nalokhu. Amakhophi wemininingwana le, nakufunekako azakunikelwa abantu ngamunye neenhlangano ekungenzeka sifune ukuthintana nazo nasihlola isibawo sakho nanyana siselusa iminikelo. Iinhlangano namkha iinqhema ezisiza ngeemali ziyabelana ngelwazi, kobanyana zizokukghona ukuthola iimbawo zobukirikitjani nakube zikhona zibe zikghone nokulungelela umsebenzi wokusebenza ngeembawo ezingezelelako. Eminye imininingwana yelwazi osinikela yona izakusetjenziswa yikoro ebulunga imininingwana yelwazi. Kungenzeka godu isetjenziswe nanga mNyango wezobuKghwari nezamaSiko.
UMTLIKITLO WESIKHULU ESINGAMELE UMNYANGO (i-HOD ) / WOMLUNGELELI
TLOLA IBIZO NESIBONGO NGOKUHLUKANISA
INDAWO
